Kas puu on ohtlik?
Iga puu, mis on kas hoonete lähedal, kaldus tüvega, mitmeharuline, õõnes või millel esineb ehk korraga suisa mitu neist tunnustest, pole tingimata murdumisohtlik või ei kujuta ka juhul, kui halvad asjaolud kokku langevad ja murdumise põhjustavad, märkimisväärset ohtu inimeste varale.
Siiski tasub olla mõistlikult ettevaatlik ning lasta arboristil oma puu seisundit hinnata, kui hoonete, mänguväljakute, elektriliinide ja käidavate kohtade ligiduses on puid, millele on ilmunud suuri kuivanud oksi, millel on märgata ladva kuivamist, mille tüvele, harudele või juurekaelale on ilmunud seente viljakehi või mille tüvve on tekkinud õõs või harude vahele lõhe.
Mädaniku tagajärjel tekkivad õõnsused avanevad enamasti kas looduslikes rebenemiskohtades või oksalõikekohtades, kust mädaniku põhjustanud seen väga tõenäoselt puusse tungis. Just neis kohtades on tüvi eelduslikult kõige nõrgem. Mõistmaks, kas ohtlikult nõrk või mitte, tasub määrata kahjustamata puidukihi paksus näiteks juurdekasvupuuriga.
Õõnsusega puu ei pruugi olla ohtlikum õõnsuseta naaberpuust, kui tervet puitu on õõnsuse kõrgusel veel piisavalt - vähemalt 1/3 raadiusest. Seda saab kindlaks teha proovipuurimisega, mis on puule küllalt kahjutu. Lagundajaseen on ju juba ennegi puutüves, uute eoste tõrjeks puur aga enne puurimist desinfitseeritakse ning puusse jääv ca 8-millimeetrine ava armistub ruttu.
Puid, mille seisukindlus jätabki soovida, ei pea siiski tingimata ja kiirustades maha raiuma. Näiteks harunemiskohast lõhenema kippuval puul saab võra vähendades harusid lahku kiskuvaid jõude nõrgendada ning siduda harude vahele julgestuseks spetsiaalsed sünteetilised vööd (vt kõige alumist fotot paremal).
Pahatihti võib puutüvedel näha hiiglaslikke lõikehaavu, mis on suurepärane värav mädanikku põhjustavaile puuseentele. Enamasti pole puul lootust kasvatada sääraseid haavu kinni enne, kui seen või seened puusse tungivad. Vasakul nähtava lõikehaava laius kasetüvel on üle 20 cm ja kõrgus üle 30 cm. Puit lõikekohal on osaliselt nii pehastunud, et seda võib sõrmega välja urgitseda.
Et saada teada, kui paks on lõikehaava kohal mädanikust kahjustamata puidukiht, millest peamiselt sõltub puu seisukindlus, saab võtta puutüvest puurproovi. Antud juhul on puuritud tüve kalde järgi nn positiivselt küljelt, kus rebivate jõudude mõju on suurim.
Puurproov (fotol mõõdulindi kõrval puursüdamik) näitas, et kahjustamata puidukihti on veel üle 15 cm ehk vähemalt 2/3 tüve raadiusest puurimiskohal. Ehkki puurimiskoha lähedal on veel üks suhteliselt suur lõikehaav, pole puit selle kohal veel pehastunud ning haava ümber on kasvanud muust puidust märksa kõvem ja üsna lopsakas haavakude. Seega võib väita, et esialgu on tugevusvaru piisav ning lähiaastail murdumisoht puudub.
